“Travel is not reward for working, Its education for living.” -The Travel Channel

Hei!

24139141_1952068351500393_1476934949_o

Tean, et pole siia päris mitu nädalat ühtegi postitust üles laadinud. Hetke seisuga on meil päris rutiinne elu olnud ning midagi põnevat ei ole juhtunud, seepärast pole ka midagi kirjutanud, ei taha niisama ka tühjast rääkida.

Eelmise nädala esmaspäeval oli meil järjekordne tööpäev, kuid natukene kurvem. Teatati, et lakk, millega tööd teeme on otsa saanud ning firma, kelle käest seda telliti pole veel jõudnud seda valmis meisterdada ning sellega võib minna kuni 2 nädalat aega enne kui Casellasse saabub. Eks siin ole mõlemad osapooled süüdi, Casella tellis liiga hilja ja lakifirma võtab arvatavasti liiga palju endale tööd peale, et ei saa oma tellimustega kuidagi valmis õigeks ajaks. Lubati küll, et otsitakse meile tööd, et saaksimegi natukene oma töötunde täis, kuid juba nädal on möödas ja ei ühtegi kõne. Loodetavasti, tuleb nüüd kohe kohe varsti kõne, et meile on tööd saadud ja lakk jõudis ka kohale. Pöidlad pihku!

Esimene päev kodus olles, saime aru, et toas olles lähevad meil juuksed halliks ning tuju pahaks. Seda me küll ei taha, tulime ju siia seiklusi püüdma, seda me ka saime! Kuna meil oli juba enne plaan minna teatud nädalavahetusel Melbourne, siis otsustasime, et võtame selle plaani nüüd ette. Mis mõeldud, see tehtud. Pakkisime järgmise päeva hommikul asjad ja panime autole hääled sisse.

5 tundi hiljem jõudsime lõpuks Melbsi, kuid suureks veaks oli minna autoga linna keskpaika. Tõsiselt suur närvi söödik! Autot polnud kuskile parkida, linna ise ei tunne, sa pole seal ainuke sõiduk.. mis veel? Ahjaa UMMIKUD! Me olime päris kaua seal kesklinna sees, üritades ainult välja saada. Lõpuks saime ühte rannaäärsesse parklasse parkida oma auto kaheks tunniks ning läksime uudistama ümbruskonda. Ma arvan, et meie 5h reis muutus hoopis 7-8h tripiks, enne kui saime auto ära parkida. Selleks ajaks oli juba mõlemal tuju mossis ja ei tahtnud millegagi tegemist teha. Ilm oli küll see-eest võrratu! Päike paistis ja kerge tuul oli mere ääres ning võin arvata, et õhusoojus oli tol päeval kuskil 35 kraadi.

Esimene asi, mis kohe silma jäi- Melbourne on hipi linn! Selles linnas võid ikka igasuguseid inimesi kohata, kedagi ei huvita, mis sa kannad (kui sa üldse midagi kannad), kuidas sa käitud jne. Kohtasime Aimariga seal igasuguseid karvalisi ja sulelisi, kui nii võib öelda. Melbs on täis kunsti, see on väga kunstipärane linn. Enamus maja seinad on graffitit täis, ilusasti on kõik peale joonistatud. Nagu eelnevalt öeldud, oli selleks ajaks juba mõlemal halb tuju, siis läksime otsisime endale restorani, kus saime oma õhtusöögi ära söödud. Leidsime koha, mida olime ka eelnevalt külastanud, ühes teises linnas ning teadsime, et seal pakutakse sulle maitsvat toitu. Ei pidanud pettuma järjekordselt, kuid pean mainima, et eelnevas kohas tegin parema toidu valiku.

Kõht täis, tuju väheke parem, otsustasime, et läheme otsime endale ööbimiskoha. Kuna meil on auto peal telk, siis ööbime selles. Esiteks on kõvasti odavam, kui hotelli tuba ja linnas ei ole ka kuskil autot parkida, mille eest peaks lisaks maksma päris suure kopika. Meie ebaõnn jätkus. Polnud see midagi nii lihtne, et lähme lihtsalt kohale ja saame endale platsi. Esiteks sõitsime 1h kaugusele, see oli ka linnale kõige lähemal „camping place“. Austraalias on ju suvi algamas ning kõik soovivad oma karavan majakestega ringi reisida. Just! Siin on kõigil karavanid, mitte telgid. Kui sul on telk, siis kõik teavad, et oled seljakoti rändur. Oleme saanud mitu kommentaari, et issand, nii halb on teil ikka seal magada teil ja peate käima publik toiletis, teil on kindlasti nii külm ja kitsas seal jne. Kuid pean ausalt ütlema, see telk on maailma parim asi! Tahaks meeletult Eestis ka siukest asja, jaanipäeval ideaalne! Nii lihtsalt käib kokku ja lahku ning tuult, vihma läbi ei lase ja ruumi on 3-4 inimesele.

Aga nüüd asja juurde tagasi. Jõudsime, siis esimesse ööbimis paika, hingates juba õnnelikult välja, et lõpuks saame alustada homse ja parema päevaga aga võta näpust. Kõik kohad kinni ja nii oli ligi 3-4 karavan pargis. Lõpuks oli Aimaril juba silme ees kõik nii punane, et sõitis lihtsalt suvalise tänava vahele, mis oli natuke linnast väljas, farmi kõrval. Parkisime oma auto ja panime telgi üles. Niiet võib öelda, et magasime peaaegu hobuste kaisus. Õnneks politsei meid see öö ei külastanud ja saime oma uue päevaga alustada. Lisaks sellele hoidsime kokku 40 AUD.

Uus päev- parem päev!

Eelneval päeval kõik plaan juba tehtud, et jätame auto kõrval külakesse ja sõidame rongiga kesklinna. Muidugi on Melbournes teine ühistranspordi kaart, kui Sydneys. Mis meile tähendas, et pidime tegema uued kaardid ja sinna peale panema ühe päeva pileti. Kuid see oleks igaljuhul tulnud odavam, kui minna järjekordselt autoga linna. Tuju sel päeval oli juba 100 korda parem kui esimesel päeval. Teadsin, et Melbsis on suur suur turg, kus müüakse nahast asju, toitu, ehteid, loomadele igast head ja paremat jne. Minu õnneks oli see ka 10 minuti kaugusel metroo peatusest. Selle turu nimeks oli uhkelt kõlavalt „Queen Victoria Market“ ehk Eesti keeles „Kuninganna Victoria Turg“. Pettuma selles kindlasti ei pidanud. Lisaks käisime veel ookeanis ujumas, esmalt kui randa jõudsime, oli meeletu torm! Saime osaliseks näha ja olla liiva tormi keskmes. Polnud kõige parem, liiv oli päris valus ja terav kui suure tormituulega vastu selga lõi. Aga Lainete mäng oli võimas!

Lisan nüüd siia mõned pildid Melbournest. Sel päeval jalutasime lihtsalt linnas ringi ja uudistasime.

Sel ööl hoidsime järjekordselt raha kokku ning ööbisime Highway kõrval, kus tavaliselt veokijuhid saavad puhata korraks ning käia WC-s. Minule oli see päris unetu öö, sest siiski liiga mürarikas. Järjekordselt pole õrnaaimugi, kas seal üldse tegelt tohtis telgiga ööbida või mitte, meil läks õnneks, mingit jama polnud.

Kokkuhoid ööbimisepealt 80dollarit -2 öö pealt. Mulle sobib 😀

Nüüd saame öelda, et Melbourne nähtud. Oleme Aimariga mõlemad sama arvamusel, et meile meeldib Sydney 100 korda rohkem, kui Melbs.

Hea uudis! Saime mõlemad Aimariga sisse ka Vintage hooaega tööle, ehk see hooaeg, kus tehakse veini ja on kõige kiirem aeg. See tähendab seda, et meile on töökoht kindlustatud kuni Aprilli lõpuni Casella firmas. Ligikaudu 15.detsembril peaks algama meil 1 kuu puhkus aega, kus on meil plaanis minna Austraalia peale trippima, külastada pealinna Canberrat ja sealt sõita ranniku äärde ja üles Sydneysse. Võtame vastu uue aasta Sydney ooperamaja juures. Plaanis on meil igast põnevat, seda kirjutan juba tulevikus teile!

Olge mureta, mul on teile enne seda ka veel, mida kirjutada. Sel nädalal juhtus veel nii mõndagi 🙂

Hoidke end seal kaugel maal ja sööge ikka küüslauku, siis ei tule külmavanad teile kallale 🙂 Tsaupakaa!

Väike Video ka teile 

Leave a comment